Eesti keelt teise keelena omandavate laste keeleoskusest ja selle arengust mitmekeelses klassis
Abstract
Artikkel annab ülevaate 9-11-aastaste mitmekeelses klassis eesti keelt teise keelena omandavate laste keeleoskusest. Uurimismaterjal põhineb projekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis“ seireandmetel. Analüüs keskendub laste eesti keele oskusele projekti lõpus; nelja lapse puhul vaadeldakse lisaks keeleoskuse arengut ning võrreldakse nende keeleoskuse andmeid projekti alguses ja lõpus. Projekti eesmärk oli parandada eesti keele õppe taset, toetades eestikeelsete lisaõpetajate palkamist ja nende koolitamist. Projektiga liitusid eri taustaga eesti keelt teise keelena omandavad lapsed, kelle eesti keele oskus oli üpris erinev, kuid sellele vaatamata kavandati õpilaste keeleoskustasemeks projekti lõpuks (mis esialgu kavandati aastaks 2027) vähemalt A2.
Seireandmed näitavad, et ehkki projekt lõppes plaanitust varem (2024), jõudis enamik õpilasi kavandatud tasemele, kusjuures nende passiivne keeleoskus oli aktiivsest märksa parem ja kirjalikud tekstid veidi lihtsamad kui suulised. Ka selgub, et projekti jooksul erineva lähtekeeleoskusega õpilaste keeleoskus tasandus, st vähema keeleoskusega õpilaste keel arenes kiiremini.
Keywords
aktiivne keeleoskus, passiivne keeleoskus, suuline keel, kirjalik keel, sõnavara, fraasitasand, lausetasand, grammatilised kategooriad