Õpetajate suhtumine mitmekeelses klassis õpetamisse ja eestikeelsele õppele üleminekusse

Tiina  Rüütmaa; Merilyn  Meristo; Reili  Argus; Helin  Puksand

doi:10.22601/PET.2023.08.04

No. 8 (2023)
Philologia Estonica Tallinnensis

Articles

Õpetajate suhtumine mitmekeelses klassis õpetamisse ja eestikeelsele õppele üleminekusse

Published 2023-10-25

Tiina Rüütmaa
Merilyn Meristo
Reili Argus
Helin Puksand

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International License.

How to Cite

Rüütmaa, T. ., Meristo, M. ., Argus, R. ., & Puksand, H. . (2023). Õpetajate suhtumine mitmekeelses klassis õpetamisse ja eestikeelsele õppele üleminekusse. Philologia Estonica Tallinnensis, 8, 95-128. https://doi.org/10.22601/PET.2023.08.04

Download Citation

Abstract

Artiklis antakse 2022. aasta õpetajauuringu käigus kogutud andmete põhjal ülevaade sellest, kuidas suhtuvad õpetajad muukeelsete laste õpetamisse, nende oma emakeele kasutamisse koolis ja eestikeelsele õppele üleminekusse ning kuidas ja kuivõrd toetatakse õpetajaid mitmekeelsete õpilastega toimetulekul. Kokku 2439 õpetaja vastustest selgus, et neist kahel kolmandikul on kokkupuude mitte-eesti emakeelega õpilastega. Muukeelsete õpilastega toimetulekuks pakub kool õpetajate sõnul kõige sagedamini abiõpetajat; abi õppematerjalidega, sh tasuliste materjalide ostmist; samuti mainiti koolitusvõimalusi. Õpetajad pooldavad üldiselt eestikeelsele õppele üleminekut. Samas on neil õpetajatel, kellel on ebapiisava eesti keele oskusega muu emakeelega õpilaste õpetamise kogemus, suhtumine veidi vähem positiivne kui vastava kogemuseta õpetajatel. Oluliselt vähem nõustutakse sellega, et muukeelsete õpilaste kaasamine loob kõigile õppimiseks soodsa õhkkonna. Oma emakeele kasutamise kohta koolis olid õpetajate hinnangud suhteliselt erinevad, keskmine tulemus osutab siiski pigem sellele, et õpetajad seda ei poolda.

Keywords

õppekeel, eesti keel teise keelena, mitmekeelne õpilane, eesti keel, vene keel

PDF

Most read articles by the same author(s)

Airi Kapanen, Reili Argus, Verbikesksed ühendid sotsiokultuuriliste kategoriseerijatena eesti uuemas lastekirjanduses [Verb-centered constructions as socio-cultural allocators in contemporary Estonian children’s literature] , Philologia Estonica Tallinnensis: Vol. 14 (2012): Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised
Reili Argus, Kadri Suurmäe, Andra Kütt, Anne Tamm, Eesti kaudse evidentsiaalsuse morfoloogilise markeri omandamisest: mõistmiskatse tulemused [The acquisition of the morphological marker of evidentiality in Estonian: the results of a comprehension experiment] , Philologia Estonica Tallinnensis: Vol. 16 (2014): Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised
Reili Argus, Eksperimentaalse metoodika kasutamisest eesti keele omandamise alastes uuringutes [Using experiments for the study on Estonian language acquisition] , Philologia Estonica Tallinnensis: Vol. 11 (2009): Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised
Reili Argus, Suliko Liiv, Eessõna. Keelest ja kultuurist / Preface. On language and culture , Philologia Estonica Tallinnensis: Vol. 3 (2018): Philologia Estonica Tallinnensis
Annika Hussar, Tiina Rüütmaa, Omanimed eesti ja ungari kasutuses , Philologia Estonica Tallinnensis: Vol. 3 (2018): Philologia Estonica Tallinnensis
Victoria V. Kazakovskaya, Reili Argus, Sigal Uziel-Karl, The Early Expression of (Un)certainty in Typologically Different Languages: Evidence from Russian, Estonian and Hebrew , Philologia Estonica Tallinnensis: Vol. 3 (2018): Philologia Estonica Tallinnensis
Reili Argus, Annika Hussar, Eessõna. Keeled, järjekorrad ja järjestused [Preface. Languages, orderings and successions] , Philologia Estonica Tallinnensis: No. 5 (2020): Philologia Estonica Tallinnensis
Reili Argus, Annika Bauer, Muutevormide ilmumine eesti keelt esimese keelena omandavate lastekõnesse [Emergence and productive use of inflectional forms in early Estonian] , Philologia Estonica Tallinnensis: No. 5 (2020): Philologia Estonica Tallinnensis
Annika Hussar, Tiina Rüütmaa, Eesnimekasutuse reguleerimine ja selle mõju. Eesti ja Ungari näide [Given name regulation and its influence – the examples of Estonia and Hungary] , Philologia Estonica Tallinnensis: No. 5 (2020): Philologia Estonica Tallinnensis
Erik Mikkus, Raido Remmel, Triin Õismaa, Merilyn Meristo, Mari Uusküla, Ilmastikunähtustega seotud keeleassotsiatsioonid [Weather-related language associations] , Philologia Estonica Tallinnensis: No. 5 (2020): Philologia Estonica Tallinnensis

1 2 > >>

Abstract

Keywords

Similar Articles

Most read articles by the same author(s)