Välismaalaste õigusseisundid Eestis: denizenshipi väljakutsed riigivõimule

Abstract

Kodakondsus on üks modernse riigi põhitunnuseid. See on riigis elava isiku seisund, mis erinevate teoreetiliste lähenemise kohaselt ei tähenda ainult õigusi, vaid ka kohustusi. Kodakondsus on riigile ka teatav lojaalsuse kinnitus, mille rikkumise eest võib inimest karistada. On loomulik, et kõikidelt välismaalastelt ei eeldata elukohariigi suhtes täielikku lojaalsust. Sellest tulenevalt ei ole neil näiteks õigus puutuda kokku riigi jaoks strateegilist tähtsust omava informatsiooniga, samuti ei tohi nad töötada sellisel ametikohal, mis eeldab sellise infoga kokkupuudet. Samas eeldatakse neilt aja möödumisel järjest suuremat lõimumist, järelikult ka lojaalsust. Integratsiooni lõppastmeks oleks ideaaljuhul naturaliseerumine – kodakondsuse omandamine. Paraku ei toimi protsess niivõrd sujuvalt. Enamikus riikides on üha rohkem välismaalasi – denizeneid, kes on küll riigi alalised elanikud, kuid kes ei omanda täielikku elukohaühiskonna liikmelisust.