Vaevaline tee pronksmemuaristikast ühiskonnaanalüüsini

Abstract

Seni kõige kõrgetasemelisemas ajakirjas (Social Research) ilmunud käsitlus 2007. aasta 26.-27. aprilli Tallinna tänavarahutuste kohta näeb peamise tegurina selle fenomeni seletamises mälukonflikti. Ent olulisem kui pakutav konkreetne seletusmudel, on see, et ameeriklasest autori pilguheit pakub meile siinpool Atlandi ookeani võimaluse end korraks kõrvalt vaadata. Sestap tasub korraks peatuda selle artikli probleemiseadmise juures. Tekstist loeme kohe alguses: „Selleks ajaks, kui need kaks kodanikurahutuse [civil unrest] päeva olid möödunud, oli 1 noormees tapetud, 100 inimest, sealhulgas 13 politseinikku vigastatud ning ligi 1000 inimest arreteeritud. Need arengud tulid šokina nii sellele väga korralikule ja seaduskuulekale piirkonnale kui ka maailmale väljaspool.”