Tugeva riikluse vaimsed alused. Eesti riigiidentiteet euroopaliku riigiehituse valguses

Abstract

Viimasel kahel aastal on Eesti sotsiaalteadlaste töödes omandanud tähelepanuväärse koha riigiidentiteedi mõiste. Selle kaudu on püütud arutleda poliitilise kogukonna sidususe või laiemalt riikluse kui sotsiaalse konstruktsiooni ühiskondlike alusmehhanismide üle. Riik pole nimelt määratud mitte ainult territooriumi ja füüsilise rahva olemasoluga, vaid on ka sotsiaalse sidususe ja korrastatuse ruum, mis põhineb teatud inimmõttekonstruktsioonidel. Viimastest on Montevideo konventsiooni klassikalises riigimääratluses küll ära toodud suveräänsed riigiorganid ja rahvusvaheline õigussubjektsus, ent mõistmaks riiki ja rahvast seostavaid alusloogikaid ning toimemehhanisme, vajame täiendavaid mõisteid ja siin ongi riigiidentiteet käibesse võetud.