Vetopunktid Eesti sotsiaalpoliitilises otsustusprotsessis ametiühingute näite varal

Abstract

Uurimistöö teoreetilise osa eesmärk oli kaardistada ametiühingutele Eestis eksisteerivad institutsionaalsed vetopunktid telgedel formaalne-mitteformaalne ja konstitutsiooniline-mittekonstitutsiooniline. Selle põhjal andis vetopunktide endi analüüs empiiriliseks tulemuseks, et sotsiaalpoliitilistel huvigruppidel on formaalsel tasandil väga vähe võimalusi otsustusprotsessis osalemiseks, mistõttu on valitsuse positsioon Eestis oma eesmärkide elluviimiseks tugev. Samas on ametiühingutel mitmeformaalseid kanaleid seadusandluse mõjutamiseks – need on reaalselt algusest peale läbi kolmepoolsete töörühmade protsessi kaasatud. Eraldi on vaatluse all enese poliitilise määratlemise mõju juurdepääsu saavutamisele: poliitiline seotus muudab võimalused nii formaalsete kui mitteformaalsete kanalite kasutamisel otseselt sõltuvaks koalitsiooni või opositsiooni jäämisest. Stabiilsemad suhted institutsioonidega tagab neutraalsus ning vahetute koostöövormide otsimine.