Eesti ühiskonna integratsioonipoliitika kujunemine

Abstract

Artikli eesmärk on analüüsida Eesti ühiskonna integratsioonipoliitika kujunemist 1990ndate aastate lõpul eelkõige selle teoreetilise põhjendamise mõttes. Tegemist on keeruka ja vastuolulise poliitika kujundamise valdkonnaga, kuivõrd Eesti riik läbib samaaegselt kahte erinevat ühiskondliku arengu faasi (Vetik, Ruutsoo 1999). Ühelt poolt toimub Eestis rahvuslik ülesehitus. See on moderniseerumise projekt, mille oluliseks eesmärgiks on ühiskonna võimalikult suurema homogeensuse kujundamine. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai sellest keskne rahvuspoliitika ideoloogiline alus. Teisalt toimub Eestis kitsalt etniliselt aluselt mõistetud rahvusriikluse ideoloogia ületamine, mida teatud mööndustega võiks nimetada postmodernistlikuks projektiks (Vetik 2001). See algas 1990ndate aastate keskpaiku seoses arusaamisega, et mitmed 1980ndate aastate lõpu ja 90ndate alguse rahvuspoliitilised ideed on osutunud liigromantiliseks ja mitterealiseeritavaks. Päevakorda tõusis Eesti liitumine Euroopa Liiduga, mis samuti eeldas nihet avatuma ja heterogeensema ühiskonnakäsitluse suunas.