Euroopa Liidu poliitikate siseriiklik koordineerimine valitsuse tasandil

Abstract

 Euroopa Liiduga liitumine tõi Eesti senisele valitsemiskorraldusele uue valitsemistasandi lisandumisega mitmeid uusi väljakutseid. Liidu otsustusprotsessiga kohanemiseks on vajalikud institutsionaalsed muutused – on vaja kujundada riigisisene Euroopa Liidu poliitikatega tegelemise süsteem. Teisalt suurenevad nõudmised ametnikele ja poliitikutele, eeldades valmisolekut ja suutlikkust aktiivselt osaleda liidu institutsioonide töös. Kuna enamik avaliku poliitika valdkondi on praeguseks kas osaliselt või täielikult liidu pädevuses, on ka riiklikul tasandil Euroopa Liidu küsimustega tegelevate osalejate ring järjest laienenud. Seega ei saa enam Euroopa Liiduga seonduvaid teemasid pidada siseriiklikest poliitikatest eraldiseisvaiks ning ainult välispoliitikana käsiteldavateks. Eelnevast tulenevalt on tähtsustunud Euroopa Liidu poliitikate siseriikliku koordineerimise suutlikkus, mis on üheks peamiseks eelduseks riigi jaoks tähtsates küsimustes liidu tasandil edu saavutamisel. Koordineerimine peaks eelkõige tagama, et riigi positsioonid erinevates küsimustes ei oleks omavahel vastuolulised, vastaksid võimalikult suurel määral riigi seatud prioriteetidele ning siseriiklikud konfliktid ei peegelduks liidu tasandil läbi rääkides. Väikeriikide ressursside piiratusest tulenevalt on nendele edukas koordineerimine suurriikidest veelgi olulisem