1799. aasta Alpide kampaania kui Vene mägisõjadoktriini lävepakk

Abstract

Keiserlik Vene armee võitles esimest korda mägedes 1799. aastal, kui Aleksandr Suvorov viis oma korpuse Itaaliast üle Šveitsi Alpide, et ühineda Vene vägedega Zürichi all ja tõrjuda Prantsuse armee Šveitsist välja. Tema sõdurid olid kogenud professionaalid, kes olid Itaalias prantslaste vastu sõdides võitnud muljetavaldava hulga lahinguid. Suvorov ei näinud ette Alpides tekkida võivaid raskusi ja oli veendunud, et ta pühib sinna siirdud Prantsuse garnisonid kergesti oma teelt. Kuid mägisõja kogemuste puudumise tõttu põrkus Suvorovi korpus tohutute strateegiliste, taktikaliste ja logistiliste probleemidega, kaotas poole oma elavjõust ega saavutanud oma eesmärke. Šveitsi sõjakäik näitas, et mägisõjas pole kohta amatööridele, diletantidele ja spontaansusele. Hiljem Venemaa piiridel paiknevates mägedes sõdides ignoreerisid Vene ja siis Nõukogude armee samuti mägisõja omapära ning võitlesid kõigil neil sõjakäikudel nagu tasandikel – koos ettearvatavalt kohutavate tagajärgedega.