Lapsesõbraliku õigusemõistmise kontseptsiooni ja selle põhimõtete rakendamine Eesti õigussüsteemis alaeliste õigusrikkujate juhtumite kohtulahendite näitel

Abstract

Lapsesõbralik õigusemõistmine on uudne, laste õigusliku staatuse muutumisega seotud kontseptsioon, mis hõlmab endas laste õigussüsteemiga kokkupuutumisega seonduvat ennetust, koolitust, sekkumist ning tõhusaid abivahendeid, lähtudes esmajoones lapse parimatest huvidest. Eestis on (õigus)süsteemi lapsesõbralikkuse tagamisega seotud eelkõige lastekaitsesüsteem ning seda reguleeriv alates 01.01.2016 kehtiv uuendatud Lastekaitseseadus. Artiklis kajastatud uuringu eesmärgiks oli lapsesõbraliku õigusemõistmise raamistikku kasutades analüüsida Eesti õigusliku süsteemi ning alaealiste kriminaalasjade menetlemise lapsesõbralikkust. Kvalitatiivses uuringus analüüsiti dokumendianalüüsi raames Eesti õigusliku raamistiku lapsesõbralikkust ning lisaks alaealiste asjade menetlemise lapsesõbralikkust alaealiste õigusrikkujate kohtulahendite (n=11) näitel. Laste poolt sooritatud õigusrikkumiste menetlemisega seotud õigusaktide analüüs näitas, et lapsesõbralikku õigusemõistmist toetav seadusandlus on Eestis küll nõuetekohaselt väljatöötatud ja rakendatud, kuid arenguruumi on spetsialistide valdkondadeülese koolituse, sekkumismeetmete turvalisuse ning lapse huvide tagamise osas. Juhtumite analüüs tõi välja kitsaskohad laiemas tugisüsteemis – õigusrikkujat alaealist ehk abivajavat last toetav tugi- ja sekkumissüsteem õigusemõistmise eel ja järel ei ole piisavalt lapsesõbralik. Kumuleerunud komplekssed probleemid seotult pere, kooli, suhete ja tervisega on jäänud analüüsitud juhtumite puhul õigeaegselt vajaliku sekkumiseta ning on viinud õigusrikkumiste korduva ning üha tõsisemate tegude sooritamiseni. Lapsesõbraliku õigusemõistmise põhimõtete tõhusamaks rakendamiseks on vajalik kuulata ära ja õigusemõistmisel arvestada lapse arvamust ning tegeleda spetsialistide koolitamise ning ennetus- ja sekkumismeetmete arendamise, kättesaadavuse tagamisega.