Välikohtud, tšekaa ja karistuspoliitika Vabadussõjas
PDF

How to Cite

Kikkas, T. (2026). Välikohtud, tšekaa ja karistuspoliitika Vabadussõjas. Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat Estonian Yearbook of Military History, 12, 158–200. https://doi.org/10.22601/SAA.2022.12.940

Abstract

Eesti sõjaväe välikohtud mõistsid 1918. aasta detsembrist 1920. aasta detsembrini surma alla 300 mehe ja naise. Samal ajal oli tšekaa punase terrori ohvrite arvuks 1918. aasta detsembrist kuni 1919. aasta varakevadeni 600–700 inimest. On raske hinnata, kuidas mõjutas kummagi sõdiva poole karistuspoliitika sõdureid. Mõlema poole surmamõistetute enamiku moodustasid tsiviilisikud, mitte sõdurid. Mõlema poole õiguslik raamistik pakkus välikohtutele otsuste langetamisel suure tõlgendamisvabaduse. Neli kuud pärast välikohtute moodustamist anti nendele institutsioonidele üsna üksikasjalised instruktsioonid. Seevastu jätkas tšekaa oma tööd „punase terrori“ dekreedis sõnastatud juhtnööride alusel, mis andsid talle palju laiema tegevusvabaduse. Kuid Eesti välikohtud nagu ka siinsed tšekaad töötasid erinevalt. Samuti ei saa välistada, et Eesti ühiskond ei saanud ajakirjandusest täielikku pilti siinsest karistuspoliitikast.

Between December 1918 and December 1920, Estonian army field courts martial sentenced fewer than 300 individuals to death. Conversely, the Cheka’s Red Terror campaign produced between 600 and 700 fatalities from December 1918 through early spring 1919. Assessing the impact of penal policies on military personnel presents methodological challenges. On both sides, civilians rather than soldiers constituted the majority of those receiving capital punishment. The legal frameworks governing both systems permitted considerable latitude in sentencing interpretation. Four months following the establishment of Estonian field courts martial, these institutions received detailed procedural guidelines. The Cheka, however, continued operating under the ‘Red Terror’ Decree of September 5, 1918, which afforded substantially broader discretionary authority. Nevertheless, both Estonian field courts martial and local Cheka organs demonstrated significant operational variation. Furthermore, the possibility cannot be excluded that newspaper coverage failed to provide Estonian society with a comprehensive understanding of penal policy implementation.

PDF
Creative Commons License

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International License.

Copyright (c) 2026 Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat / Estonian Yearbook of Military History